Ken Oja Photography Photography

Mõtlesin, et uurin kuidas Perthis vanade tsiklite skenega lood on. Spadille Garage on koht kus saad rentida tööpinki ja tööriistu, et ise ratast parandada ja neil oli just avamisüritus tulemas. Kutsusin vanadest agentuuriaegadest tuttava Triinu ja tema sõbrad Merle ja Marguse ka. Õlu oli 5 dollarit mis on väga odav. Kesmiselt tuleb välja käia baarides 10. Siin on kusjuures sõites väike promill lubatud. Kaks õlu peaks veel ok olema aga vast pole mõtet liialt seda piiri kompida. Hiljem käisime Pinnaroo kalmistul kus on palju kängurusid ehk suuri hüppavaid rotte. Hiljem avastasin kodus, et möödasõitvast Mustangist tehtud pildil vaatavad kaks tüüpi vastu ka. Õhtul tegime Merle ja Marguse pool grilli ja seiklesin ühistranspordiga koju.

Melbourne Cup on hobuste võistlus ja üleriigiline vaba päev. Pannakse hobustele panuseid, juuakse ja kantakse veidraid peakatteid. Restoranis kus Helen töötab ei olnud veel üritusele fotograafi ja nii sain võimaluse. Kui keegi soovitab siis on ikka teine asi. Raha ma selle eest ei küsinud. Kui neile pildid meeldivad siis ehk järgmine kord juba saab tasustatud ka. Kokkuvõttes läks sellega hästi. Sain detsembrisse ürituse korraldajalt ühe pildistamise. Pakuti ka aastavahetuse üritust pildistada aga see on veel õhus. Sain hiljem facebookis modellid lisada sõpradeks, et mõni modelbook teha. Hetkel ei ole see veel õnnestunud, sest täiesti võimatu saada enne jõule häid stiliste ja meikareid. Pole lihtsalt ja suht tüüpiline, et ignoreeritakse ja ei vastata kui oled tundmatu tüüp.

Helenil oli vaba päev ja käisime tegime linnas väikese tiiru. Kings Park on koht kus avaneb linnale kõige parem vaade. Muru näeb seal välja nagu vaip. Pulmafotogaafidele meeldib see. Võtsime kohvi kohas nimega Gordon St Garage. Päris tore, et informeeritakse mida sa jood ka.

Hommikul tõustes olid silmad punased nagu albiino küülikul. Ostsin kohalikust apteegist tabletid allergia vastu. Kuna Helen hetkel töötab kolmes kohas ja niipea koju ei jõua siis palus elukale süüa anda. Võtsin siis kapist ühe konservidest aga kuidagi hästi õnnestus just see võtta mis tegelikult polnud kassidele mõeldud. Tuleb välja, et neile ei kõlba see. Liialt soolane. Ma ei teadnud seda, pole kassi endal kunagi olnud. Üldiselt praegu saame elukaga normaalselt läbi. Tundub, et enam väga allergiat ka ei esine. Võib-olla organism harjub. Tal on nii laisk, et ei viitsi kassi luugist käia vaid hakkab mingitel suvalistel aegadel ukse taga laamendama, et sisse saada. Mõnikord üritan seda ignoreerida kui see on keset ööd aga siis ta hakkab näuguma. Ma ei tea kumb meist nüüd laisem on.

Kuna kedagi lennujaama vastu tulemas ei ole siis tuleb võtta takso. Peaks minema 50. Taksomeeter näitab juba 60 aga ikka ei ole kohal. Mis värk on? Tuleb välja, et juht ajas midagi segamini ja sõitis vastassuunas. Lõpuks leiame tänava üles aga midagi ikka ei klapi. Probleem nimelt selles, et siin märgitakse enne korteri number ja siis maja number. Taksodel on katusel eraldi tuled mis näitavad külgedele sest väiksemad tänavad on halvasti valgustatud ja maja numbreid pole näha. Helen ei ole kodus ja võti on peidetud maja taha. Lasen igaks juhuks natuke oodata. Kõik hästi! Leian võtme ja saan ikkagi kokkuleppele, et maksan 50. Tunnistas, et tema viga. Avan ukse ja vastu tuleb üks elukas. Õnneks ma pole ju kasside vastu allergiline. Kell on juba üks. Viskan magama, eks homme vaatab edasi.